Kokku on saari kaheksa, kuid ainult kaks neist on käesoleval ajal inimeste poolt asustatud. Tihedamini on asustatud 26 km2 suurune Saint-Pierre saar, mis on ühtlasi ka piirkonna administratiivseks- ja kommertskeskuseks. Miquelon-Langlade koosneb tegelikult kahest saarest (110 km2 suurusest Miquelon’st ja 91 km2 suurusest Langladest), mis on omavahel ühendatud 10 km pikkuse liivase maakitsusega. Kuni 20. sajandi algusemi kutsuti Langlade ja Saint-Pierre vahelist 6 km laiust mereala Põrgu Suuks, sest seal oli kahe sajandi jooksul uppunud enam kui 600 laeva.
Saartel elab hulgaliselt mitmesuguseid merelinde. Rannikuvetes võib kohata hülgeid, seda eeskätt Miqueloni lõunarannikul asuvas laguunis. Kevadeti võib näha ka Gröönimaa rannikule suunduvaid vaalu.
Saint-Pierre ja Miqueloni elanike seas on palju baskide ja bretoonide järglasi. Seetõttu on baski rahvuslipp ja osa bretoonide rahvuslipust ka saarte mitteametlikul lipul. Igal suvel korraldatakse saartel baski festival, kus demonstreeritakse muuhulgas metsatöö- ja kivide vinnamise oskusi ning võetakse mõõtu baskide ammuste traditsioonidega rahvusspordialal, pallimängus nimega pelota.
Saint-Pierre ja Miquelon on Prantsusmaa meretagune, osalise omavalitsusega ühisala.
Saared asuvad Kanada Newfoundlandi lõunaranniku lähedal (25 km kaugusel Newfoundlandi Burini poolsaarest), 46. põhjalaiusel.
Saari iseloomustab suhteliselt külm mereline kliima. Piirkonda mõjutavad polaaraladelt pärit õhumassid ja külm Labradori hoovus. Aastakeskmine temperatuur piirkonnas on 5°C. Kõige soojem kuu on august, mil temperatuur on 13°C–18°C. Külmimal kuul veebruaris on keskmine temperatuur -4°C lähedal. Kõige kõrgem saartel mõõdetud temperatuur on 27,5°C ja kõige madalam -24°C. Nullist madalaimaid temperatuure võib esineda oktoobrist juunini.
Sademeid on aastas ca 1300–1500 mm. Seejuures esineb lisaks vihmale ka lumesadu. 40% päevadest on sajuilmaga. Peaaegu sajal päeval aastas esineb tihedat udu. Kõige rohkem esineb udu juunis ja juulis. Kevadeti on tuuled väga muutlikud.
Eesti kodanikud võivad viisavabalt viibida Saint Pierre ja Miquelonis 30 päeva.
Enamus kohalikke roogasid põhineb mereandidel, nagu näiteks homaarid, rannakarbid, krabilised, tursk.
Saartel ei kasutata eriti tänavanimesid. Asukohti ja suundi kirjeldatakse enamasti läheduses olevate tuntumate objektide järgi.
* märgitud väljad on kohustuslikud.