Ülimalt põneva ajalooga Kreekat külastab aastas peaaegu 18 miljonit turisti. Selle maa peamised turismiobjektid on antiikarhitektuur ning Vahemere rannik oma randadega. Kreekas asuvatest objektidest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja 17. Mitmed neist (nt vanaaja Kreeka üheks sümboliks olev Ateena Akropolis, Daphni klooster jne) asuvad Ateenas, selle ümbruses või Peloponnesose poolsaarel (Mystras, Olümpia, Apollo Epicuruse tempel Bassaes jne). Kuid huvipakkuvaid vaatamisväärsusi leidub kõikjal Kreekas. Nt Põhja-Kreeka tähtsate turismiobjektide hulka kuuluvad muuhulgas Olümpose mägi, Athose mägi, Chalkidike, vanaaja Makedoonia riigi pealinn Pella ja Kreeka suuruselt teine linn Thessaloniki. Kreeka lõunaosas, Egeuse meres asuv Kreeta saar on aga imeline reisisiht nii arhitektuurihuvilisele kui ka rannamõnude nautijale.
Kreeka tuntumad muuseumid on keskendunud selle maa kuulsusrikkale ajaloole, eeskätt vanaajale ja Bütsantsi perioodile. Peamised muuseumid asuvad Ateenas ja Thessalonikis. Kuid Kreeka ei ole kindlasti üksnes talletatud ajalugu. Kreeka rannajoone pikkus on enam kui 13600 km ning seal on üle 50 rahvusvaheliselt aktsepteeritud jahisadama. Kreekas on ka enam kui 750 kuumaveeallikat ning hulgaliselt huvitavaid loodusobjekte.
Kreeka asub Lõuna-Euroopas, 35. ja 42. põhjalaiuse vahel. Oluline osa Kreekast on mägine. Kõrgeim mäetipp – Olümpose mägi – asub merepinnast enam kui 2,9 km kõrgusel.
Rannikul ja saartel valitseb vahemereline, lähistroopiline kliima. Talv on pehme ning sajune, suved kuumad ja kuivad. Nendel kuudel kui tulikuum õhk Saharast küündib Kreekani, tõuseb keskmine temperatuur 40 °C-ni. Ateena laiuskraadilt põhja poole muutub kliima mandrilisemaks parasvöötme kliimaks.
Pealinna piirkonnas on päevane keskmine temperatuur detsembrist veebruarini 13°C – 14°C, märtsis 15°C, aprillis ja novembris 18°C – 20°C, oktoobris 23°C, mais 26°C, juunist septembrini 29°C – 33°C. Keskmised öised temperatuurid on detsembrist märtsini 5°C – 7°C ning juunist septembrini 17°C – 21°C. Ööpäevane keskmine temperatuur on detsembrist märtsini 9°C – 11°C, aprillis ja novembris 14°C – 15°C, mais ja oktoobris 18°C – 20°C, juunist septembrini 23°C – 27°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 410 mm. Talv on oluliselt sademeterohkem kui suvi. Sademed jagunevad kuude vahel väga ebaühtlaselt. Kõige enam (60 mm ja enam kuus) sajab novembris ja detsembris. Kõige vähem (10 mm või vähem kuus) sajab juunis, juulis ja augustis. Sademeid on umbes 90-l päeval aastas. Kõige vähem sajupäevi (2 – 4) on juunis, juulis ja augustis; kõige enam (12) aga detsembris ja jaanuaris. Keskmine õhuniiskus on 70% lähedal (suvekuudel 40–50% vahel ja talvel üle 70%).
Põhja-Kreekas Thessaloniki piirkonnas on päevane keskmine temperatuur detsembrist veebruarini 9°C – 11°C, märtsis ja novembris 14°C – 15°C, aprillis ja oktoobris 19°C – 21°C, mais 24°C, septembris 27°C, juunist augustini 29°C – 31°C. Keskmised öised temperatuurid on detsembrist märtsini 1°C – 3°C ning juunist septembrini 16°C – 18°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 450 mm. Talv on sademeterohkem kui suvi. Kõige enam (55 mm kuus) sajab novembris ja detsembris. Kõige vähem (alla 30 mm) sajab juunis, juulis ja augustis. Sademeid on umbes 100-l päeval aastas. Kõige vähem sajupäevi (3 – 5) on juunis, juulis ja augustis; kõige enam (11) aga novembrist jaanuarini.
Parim aeg külastamiseks on mai ja juuni ning september ja oktoober. Juulis ja augustis on turismi tipphooaeg.
Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Juhul, kui Eesti kodanik soovib Kreekasse elama, tööle või õppima asuda, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse politseijaoskonda mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Teades enne reisi, et Kreekas plaanitakse viibitakse kauem kui 90 päeva on soovitav info saamiseks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas.
Eesti konsuliga saab ühendust tööpäevadel 9.00-17.00 (soovitame sobiva kohtumisaja eelnevalt telefoni või interneti teel kokku leppida):
Passi kaotuse või muude probleemide tekkides võib ühendust võtta ka lähima Eesti aukonsuliga Kreekas
Kreekas tuleks tänavakuritegevuse suhtes olla enam tähelepanelik suurlinnades ja linnakeskustes. Ateenas peamiselt Syntagma, Omonia ning Monastiraki piirkonnas. Tähelepanelik tuleks olla võimalike pisivarguste suhtes, seda ka valgusfoori taga või ummikus seisvas autos viibides.
Kuna Kreeka asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, tuleb Kreekas arvestada võimalike maavärinatega.
Seoses sügava majanduskriisiga on Kreekas viimasel ajal sagedased meeleavaldused, mis aeg-ajalt võivad muutuda vägivaldseteks. Vigastuste ja sekelduste vältimiseks on hea meeleavaldustest eemal hoida ning täita täpselt sealse politsei korraldusi.
Kuumadel ja kuivadel suvedel esineb Kreekas metsapõlenguid. Eelkõige tuleks olla ettevaatlik sõites kuivadel metsaga kaetud aladel. Sel perioodil ei tohi süüdata lõkkeid, visata autoaknast sigareti otsi välja või jätta metsa alla maha prahti, eriti klaaspudeleid, mis võivad põhjustada uusi põlenguid..
Talvel on mitmes mägipiirkonnas suhteliselt heal tasemel suusakeskused; autodel tuleb vastavalt teeoludele kasutada seal liiklemiseks rataste ümber paigutatud kette. Talverehve Kreekas ei kasutata.
Liiklus:
Kesklinnas auto või bussiga (www.ethel.gr) liikudes tuleb arvestada ummikute ja parkimiskohtade vähesusega. Liiklus on väga aeglane võimalike streikide ajal ning tipptundidel, eriti reede pärastlõunal. Suvistel nädalavahetustel pole ummikud haruldased ka öösiti. Ateena kesklinna pääseb metrooga (www.ametro.gr) ja kohapeal saab liikuda jalgsi. Peamised vaatamisväärsused ei asu üksteisest kaugel. Raskusi parkimiskoha leidmisega võib tekkida kõrghooajal ka väikestes mägikülades, mis on populaarsed turismikeskused - Delfi, Meteoora jne. Nii liiklus kui rahvastatus on Ateenas tavaliselt hõredam augustis, mil kohalikud elanikud puhkavad suvekodudes või saartel.
Ateena Rahvusvahelisest Lennujaamast E. Venizelos (www.aia.gr) saab kesklinna sõita nii metrooga, bussidega kui ka taksodega. Buss X95 sõidab lennujaamast kesklinna Syntagma väljakule 24h ööpäevas. Metroopileti hind on 6 eurot, ekspressbussi pileti hind 3,20 eurot. Lisaks metroole ja bussidele liiguvad Ateena tänavatel ka trollid ja trammid (www.tramsa.gr). Trammiliinid on uued, mis avati pärast 44-aastast pausi vahetult enne 2004. aasta Ateena olümpiamänge. Trammid liiguvad kesklinnast vaid lõuna- ehk merepoolsetes suundades. Metrooliine on kolm, nendes orienteerumine on selge ja lihtne igas vagunis oleva täpse joonise tõttu. Ühistranspordi pileteid saab osta kioskitest, metroo- ning trammipeatustest. Ühistranspordi pileti hind on ühtlustatud - 1 EUR, millega saab sõita 1,5h erinevates transpordivahendites. Ühistranspordi kuupiletid on müügil kuu viimastel päevadel ning kuu alguse viiel esimesel päeval metroopeatustes. Kuupileti jaoks on tarvis ühte fotot. Rohkem infot http://www.amel.gr/
Ateenas ja Kreekas on suhteliselt soodne ja mugav liiklusvahend takso. Taksot kasutades peab reisija piisavalt täpselt teadma, kuhu sõita soovib. Taksojuht teab linnaosa, kuid täpsemaid tänavaid siiski harva, seetõttu soovitav nimetada kõigepealt linnajagu alles seejärel tänava nimi. Samuti võivad tänavate nimed erinevates linnaosades olla samad. Öösel on taksodel topelttariifid. Samuti võib taksojuht peale teie ka teisi reisijaid taksosse võtta, kui liikumise suund on sama.
Linnade vahel liiguvad bussid (www.ktel.gr) ja rongid (www.ose.gr), millest viimased pole alati täpsed. Kiirteed on Kreekas tasulised.
Pühapäeviti on kauplused suletud. Avatud on vaid suveniiripoed turistiderohketes linnajagudes ning mõningad pagariärid. Igas linnaosas on nädalavahetusel avatud üks apteek.
Dokumentide kaotamise või varguse puhul tuleks pöörduda tõendi saamiseks lähimasse politsei jaoskonda. Seda eelkõige teie isiku kaitseks võimaliku identiteedivarguse eest. Nii aukonsulid kui saatkond väljastavad isikule ajutise reisidokumendi, tagasipöördumistunnistuse millega saab tagasi Eestisse naasta.
Elekter 220V 50 Hz
* märgitud väljad on kohustuslikud.