Island kuulub nende riikide hulka, mida aasta jooksul külastab enam välisturiste kui riigis on elanikke. Parematel turismiaastatel on Islandit külastanud enam kui 500 tuhat turisti. Islandi peamiseks huviväärsuseks on sealne võrratu loodus.
Islandil asub Euroopa suurim rahvuspark (12 tuhande km2 suurune Vatnajökulli rahvuspark saare kaguosas). Nii selle rahvuspargi alal kui ka väljaspool parki on Islandil mitmeid tähelepanuväärseid liustikke. Islandil on ka hulgaliselt huvitavaid mägesid (kõrgeim tipp enam kui 2100 m kõrgusel merepinnast), kanjoneid, kärestikke ja jugasid. Saarel tegutseb mitmeid vulkaane, milledest tuntuim on peaaegu 1500 m kõrgune Hekla. Islandi ilmselt kõige tuntumad huviväärsused on aga sealsed geisrid ja teised kuumaveeallikad. Sõna “geiser” on maailma keeltesse jõudnud just islandi Geysir’i nimelise purskaja järgi. Islandi võimsaim geiser on kaasajal Reykjavíkist ida poole jääv Stokkur, mis purskab kuuma vett iga 4-8 minuti järel 15 – 20 m kõrgusele (vahel ka kuni 40 m). UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Islandilt üks kultuuriline objekt (92,7 km2 suurune Þingvelliri rahvuspark Reykjavíki lähedal; seal tuli 930. a. kokku maailma esimene parlament Alþing) ja üks loodusobjekt (Surtsey vulkaaniline pisisaar Islandi lõunarannikul).
Island on väga populaarne turismisihtkoht vaalade vaatlejate seas. Rannikupiirkondades elab ka palju erinevaid linde. Samas on Islandi elusloodus üldiselt üpris vaene. Islandi ainus põline imetaja on polaarrebane. Kaasajal elab Islandil aga ka põhjapõtru, jäneseid, rotte, lambaid, veiseid, kitsi ja Islandi hobuseid. Vahel harva võib Islandil kohata Gröönimaalt ajutise külalisena saabunud jääkaru. Islandi kõrgeim puu on 1949. a. saare lõunaosasse istutatud Sitka kuusk, mille kõrguseks 2013.a. mõõdeti 25,2 m.
Island asub saarel Põhja-Euroopa lääne osas, 63. ja 67. põhjalaiuse vahel. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu.
Islandi rannikupiirkondade kliima on lähisarktiline merekliima. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on Islandi keskmised temperatuurid kõrgemad kui tavaliselt sellistel laiuskraadidel. Vaatamata asumisele küllalt kaugel põhjas on Islandi rannik aastaringselt jäävaba. Rannikualade täielikku kinnijäätumist esineb harva. Viimati jäätus Islandi põhjapoolne rannik täielikult kinni 1969. a. Samas võib saare ida- ja põhjarannikule talvel kuhjuda Ida-Grööni hoovuse poolt kokku kantavat triivjääd.
Islandi lõunaranniku kliima on põhjaranniku kliimast soojem, niiskem ja tuulisem. Islandi kõige külmem piirkond asub maa keskosas mägedes. Kõige vähem sademeid esineb Islandi sisemaises põhjaosas. Talvised lumesajud on maa põhjaosas tavalisemad kui Islandi lõunaosas. Islandi temperatuurirekordite vahemik on suhteliselt väike. Kõige kõrgem temperatuur, mis Islandil mõõdetud, on 30,5 °C. See mõõdeti 1939. a. juuni saare kagurannikul. Kõige madalam temperatuur on olnud -38 °C. See mõõdeti 1918.a. jaanuaris saare kirdeosas sisemaal. Reykjavíki temperatuurirekordid on 26,2 °C (mõõdeti juulis 2008) ja -24.5 °C (mõõdeti jaanuaris 1918).
Islandi looderannikul Reykjavíki piirkonnas on keskmised päevased temperatuurimaksimumid novembrist märtsini 2 °C–4 °C, aprillis ja oktoobris 6 °C–7 °C ning maist septembrini 10 °C–14 °C. Öised keskmised temperatuurimiinimumid on novembrist märtsini 0 °C – -2,5 °C, aprillis ja oktoobris -0,5 °C–2,5 °C ning maist septembrini 4 °C–9 °C. Sademeid on aastas keskmiselt 850 mm. Kõige enam sajab novembrist märtsini, mil igas kuus on sademeid 80–95 mm. Kõige vähem sajab juunis kui sademeid on keskmiselt 45 mm. Aastas on enam kui 1300 päikeselist tundi; kõige enam mais kui selliseid tunde on üle 200.
Islandi suuruselt teise linna, Põhja-Islandil ranniku lähedal paikneva Akureyri piirkonnas keskmised päevased temperatuurimaksimumid novembrist märtsini 1 °C–3 °C, aprillis ja oktoobris 5 °C–6 °C ning maist septembrini 9 °C–14 °C. Öised keskmised temperatuurimiinimumid on novembrist märtsini -3 °C – -6 °C, aprillis ja oktoobris 0 °C–1,5 °C ning maist septembrini 2 °C–7,5 °C. Sademeid on aastas keskmiselt peaaegu 500 mm. Kõige enam sajab oktoobrist märtsini, mil igas kuus on sademeid 40–60 mm. Kõige vähem sajab mais kui sademeid on keskmiselt 20 mm. Sajupäevi on aastas keskmiselt 100, sh oktoobrist jaanuarini igas kuus 11. Aastas on peaaegu 1050 päikeselist tundi; kõige enam juunis kui selliseid tunde on peaaegu 180.
Juuni keskpaigast augusti lõpuni on turismi tipphooaeg, kuigi samas paljud mägedetuurid avatakse alles juulis. Muul ajal on enamus turismiobjektid väljaspool Reykjavikki suletud.
Eesti kodanikel on võimalik viibida Islandil viisavabalt kuni kolm kuud.
Juhul, kui Eesti kodanik soovib Islandile elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates.
Island asub vulkaaniliselt aktiivses piirkonnas. 21. märtsil 2010 algas Lõuna-Islandil vulkaanipurse hõredalt asustatud liustikel Eyjafjallajokull ja Myrdalsjokulli vahel. 14. aprillil alustas purskamist järgmine Eyjafjallajökulli vulkaan, paisates õhku musta suitsu, tuhka ning sulatades osa liustikust. Islandi võimud evakueerisid piirkonnast inimesi. Vulkaanilise tuha tõttu esines häireid lennuliikluses. Selleks korraks on Islandi Eyjafjallajökulli liustikul asuv Fimmvörðuhálsi vulkaan maha rahunenud.
Reisides tuleks säilitada tähelepanu enda ja oma asjade turvalisuse suhtes ning hoida oma dokumente, raha ja muid isiklikke esemeid ohutus kohas.
Enne reisile asumist soovitame tutvuda ka Islandi turismiinfoga aadressil www.safetravel.is
Soovitame tutvuda Islandi päästeameti kodulehel olevate turvalise reisimise soovitustega www.safetravel.is.
Elekter 220V, 50 Hz.
* märgitud väljad on kohustuslikud.