Soome on maa, millest paljud Eesti elanikud arvavat teadvat kõike või peaaegu kõike. Ometi on ka Soome reisisiht, mis suudab pakkuda palju enam põnevat kui kohtumine Rovaniemil Jõuluvanaga, erinevad suusatamisvõimalused, mitmesugused rallivõistlused, Muumimaa Naantalis või Linnanmäki lõbustuspark Helsinkis. Jätkuvat avastamisrõõmu pakuvad nii Soome loodus kui ka sealne ajalugu ja kultuur. Soome lõpmatuna näiv hulk järvi ja saari on paljude puhkajate meelispaigad, kuid samaväärseid elamusi suudavad pakkuda ka näiteks Põhja-Soome tundra või Kesk-Soome rabad. Soome põhjaosas on võimalik nautida polaarpäeva, polaarööd, virmalisi, põhjapõtru ning saami kultuuri. Põhja-Soomes Kemis igal aastal rajatavat lumelinna peetakse maailma kõige suuremate hulka kuuluvaks. Arhitektuurilistest vaatamisväärsustest on Soomes mitmeid tähelepanuväärseid kindlustusi, kirikuid ja terveid linnaosasid.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Soomest kuus kultuurilist objekti ja üks looduslik objekt. Kultuurilised objektid on Soome edelaosas asuv Rauma vanalinn; Soome lõunaosas asuvad Suomenlinna kindlustused; Soome keskosas asuv Petäjävesi vana puukirik; Soome lõunaosas paiknev Verla puitmassi– ja kartongitehas; Soome põhjaosas asuv Sammallahdenmäki pronksiaegne matmiskoht; kuus Struve geodeetilist kaart. Loodusobjektidest kuulub nimistusse Merenkurkku (Kvarken’i) saarestik Soome lääneosas Põhjalahes.
Soome asub Põhja-Euroopas, valdavalt 60. ja 70. põhjalaiuse vahel. Sooja Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on ilmastik suhteliselt pehme. Soome talv algab harilikult novembris, kuid Põhja-Soomes Lapimaal juba oktoobri keskel. Suvi algab Lõuna-Soomes mail lõpus ja kestab septembri keskpaigani, Lapimaal juuni lõpust augusti keskpaigani.
Turismi hooaeg Lõuna-Soomes ja Järvedemaal on mai lõpust augusti lõpuni. Lapimaa külastamiseks on parim aeg oktoober ning ajavahemik veebruarist märtsini.
Soome lõunaosas, Helsinki piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 0 °C – -2 °C, märtsis ja novembris 2 °C – 4 °C, aprillis ja oktoobris 7 °C – 9 °C, mais ja septembris 14 °C – 15 °C ning juunist augustini 18 °C – 22 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist märtsini -4 °C – -8 °C, aprillis ja novembris -1 °C – 1 °C, mais ja oktoobris 4 °C – 6 °C, septembris 9 °C ning juunist augustini 11 °C – 14 °C. Väga harva tõuseb temperatuur üle 30 °C ja langeb alla -30 °C. Sademeid on aastas umbes 650 mm. Jaanuarist maini on sademeid igas kuus 30–50 mm. Juunist detsembrini on igas kuus sademeid 55–80 mm. Kõige enam sajab augustis. Novembrist aprillini võib sadada lund. Kõige enam sajab lund veebruaris. Aastas on umbes 1850 päikeselist tundi, sh juunis peaaegu 300 päikeselist tundi.
Soome põhjaosas Rovaniemi piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini -6 °C – -8 °C, märtsis ja novembris -3 °C lähedal, aprillis ja oktoobris 3 °C – 4 °C, mais ja septembris 10 °C – 11 °C ning juunist augustini 16 °C – 20 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -12 °C – -15 °C, märtsis ja novembris -8 °C – -10 °C, aprillis ja oktoobris -1 °C – -4 °C, mais ja septembris 2 °C – 4 °C ning juunist augustini 8 °C – 11 °C. Sademeid on aastas natuke üle 600 mm. Detsembrist maini on sademeid igas kuus 30 – 45 mm. Juunist novembrini on sademeid igas kuus 50–80 mm. Kõige enam sajab juulis ja augustis. Kõige vähem sajupäevi kuus (7) on aprillis. Kõige enam sajupäevi (12) on novembris. Aastas on 1550 päikeselist tundi. Kõige vähem päikeselisi tunde on detsembris, mil neid on keskmiselt vaid 3. Kõige enam on päikeselisi tunde juunis, ca 270.
Soome keskosas, Jyväskylä linna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini -3 °C – -5 °C, märtsis ja novembris 0 °C lähedal, aprillis ja oktoobris 6 °C – 7 °C, mais ja septembris 13 °C – 15 °C ning juunist augustini 19 °C – 22 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -10 °C – -13 °C, märtsis -8 °C, aprillis ja novembris -3 °C – -4 °C, mais ja oktoobris 1 °C – 3 °C, septembris 5 °C lähedal ning juunist augustini 8 °C – 11 °C. Väga harva tõuseb temperatuur üle 30 °C ja langeb alla -35 °C. Sademeid on aastas peaaegu 650 mm. Detsembrist maini on sademeid igas kuus 30–45 mm. Juunist novembrini on igas kuus sademeid 55–85 mm.
Eesti kodanikule on Soome reisimine viisavaba.
Eesti kodanikud võivad siseneda Soome territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Eesti kodanikel on võimalik viibida Soomes kuni kolm kuud.
Juhul, kui Eesti kodanik soovib Soome elama, tööle või õppima asuda või Soomes tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb kolme kuu jooksul pöörduda elukohajärgse magistraadi (lisainfo www.maistraatti.fi) ja kohaliku politseijaoskonna välismaalaste osakonna poole (lisainfo www.poliisi.fi).
Eesti Suursaatkond Helsingis:
Itäinen Puistotie 10
00140 Helsinki, Soome
tel. (358 9) 622 02 60
faks (358 9) 622 02 610
e-mail: Embassy.Helsinki@mfa.ee
http://www.estemb.fi
Konsulaartalituse tel +358 9 622 02 88
vastuvõtt tööpäevadel kella 10.00- 13.00
Konsulaarametniku vastuvõtule tuleb eelnevalt aeg kinni panna:
telefonil +09 622 02 88 või +09 622 02 622 või interneti teel.
e-post Embassy.Helsinki@mfa.ee.
Välisriigis hättasattunud Eesti kodanik saab töövälisel ajal helistada välisministeeriumi konsulaarosakonna valvemobiilile (372) 530 19 999.
Ööpäevaringselt töötab välisministeeriumi valvesekretär tel (372) 637 70 00
Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus.
Probleemide vältimiseks tuleks alati vormistada ka reisikindlustus, mis katab võimalike õnnetusjuhtumite ja haigestumisega seotud kulud laiahaardelisemalt (näiteks kiirabi transpordikulud või järelravi puhul transpordikulud Eestisse).
Autoreisijatele:
Alates 1. maist 2004.a. pole Eesti roheline kaart Soomes kohustuslik, kuid siiski soovitav!
Kuna liikluskindlustuse omanikule on roheline kaart tasuta, siis on mõttekas küsida liikluskindlustuse sõlmimisel ka rohelist kaarti ja sel puhul te enam rohelise kaardi maades eraldi liikluskindlustust ei vaja.
Roheline kaart on tavaline vastutus-, mitte varakindlustusleping. Sõlmides rohelise kaardi, kindlustab sõiduki omanik oma vastutuse, mitte sõiduki. See tähendab, et liiklusõnnetuse korral ei pea vastutava sõiduki omanik ise tasuma kannatanule kahju, vaid seda teeb tema eest kindlustusselts.
Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist 28. veebruarini, ilma naastudeta talverehve on lubatud kasutada aastaringselt.
Naastrehve võib kasutada 1. novembrist 31. märtsini, halbade ilmastikuolude korral võib naastrehve kasutada kauem.
Alkoholijoove sõiduki juhtimisel on karistatav alates 0,5 promillist.
Turvavöö kinnitamine on kohustuslik nii ees- kui tagaistmetel. Sõidu ajal on mobiiltelefoni kasutamine ilma hands free varustuseta keelatud.
Hädaabi numbrid:
112 üldine hädaabi number
10022 politsei
Politsei – www.poliisi.fi
Magistraat – www.maistraatti.fi
Tööministeerium – www.mol.fi
Soome Ettevõtluse Keskliit – www.ek.fi
Töökaitse – www.tyosujelu.fi
Soome Ametiühingute keskliit – www.sak.fi
Pensioniamet – www.kela.fi
Tolliamet – www.tulli.fi
Autoregistrikeskus – www.ake.fi
www.infopankki.fi
Elekter 220V 50 Hz.
* märgitud väljad on kohustuslikud.