2012.06.15 11:02 - ReisiGuru.ee
Kuigi Malta kultuuris juurdunud käsitöö, muusika ja rahvusköögiga seonduvad traditsioonid on vähemal või suuremal määral elujõulised tänaseni, siis viimasel ajal on hakatud nende püsimisse veelgi enam panustama. Põhjus ei seisne pelgalt riigi ühes olulisemas sissetulekuallikas – turismiäris -, vaid see on ühtlasi püüe kaitsta ja hoida riigi kultuurilisi ja kunstilisi väärtusi.
Malta pealinn Valletta. © Ohmaymay | Dreamstime.com
Klaasipuhumise iidne tehnika jõudis Malta saartele koos foiniiklastega u 3000 aastat tagasi. Meistrite käe all valmiv klaas on läbinisti käsitöö ning tehniliselt sooritatuselt väga sarnane traditsiooniliste klaasivalmistamisviisidele. Nii on suur osa erilisemaid klaasesemeid tehtud originaalilähedasest, ereda vahemereäärse värvigammaga nn malta klaasist.
Veel üks olulisi käsitöösuundi, mis lõi õitsele eeskätt rüütliajastul, on kulla- ja hõbedatöötlus. Kõige hinnalisemaks peetakse aga filigraan- ja ehtekunsti. Siiani lähetatakse käsitööharu parimaid palu riigipiiridest väljapoole. Malta pealinn Valetta kihab kohalikest juveliiridest, kes pakuvad nii traditsionaalset kui ka modernset loomingut.
Rüütliajastul oli elu maal (eriti Gozo piirkonnas) keeruline. Just siis sai käsitöö üheks peamiseks talupoeglike perekondade tuluallikaks. Elatist teeniti eelkõige tikkimise, kudumise ja pitsi valmistamisega. Koos St. Johni rüütlitega jõudis Maltale nüüdseks kõige tuntum pitsitehnika bizzilla, mis oli eriliselt populaarne 16ndal ja 17ndal sajandil.
Käsitöö on kergesti kättesaadav enamikest Malta suveniiripoodidest. Kõige mõistlikum oleks külastada Ta’ Qali käsitöö küla, kus lisaks parimatele pakkumistele on võimalus jälgida meistrite tööd kõrvalt.
Madonna kuju Maltal. © Szirtesi | Dreamstime.com
Sinine Grott, Maltal. © Anna Rutkovskaya | Dreamstime.com
Marsaxlokk, Maltal. © Quanthem | Dreamstime.com
* märgitud väljad on kohustuslikud.